Meie uskumused panevad paika selle, kuidas me käitume teatud situatsioonides. Teadlased on avastanud, et inimesed toimetavad umbes 95% oma päevast autopiloodil. See tähendab, et mitte sina ei ole juhipositsioonis vaid sinu alateadvus.

Sinu alateadvus on kujunenud välja alates sünnist, kuni kõikide kogemusteni mis sa siiani oled kogenud. Esimesed seitse aastat oma elust, oli sinu aju aktiivsus 4-8Hz, mis tähendas et su aju sagedus oli Teeta seisundis. Täiskasvanu eas saavutad sa selle seisundi sügavas meditatsioonis olles või unenägudes. See on aeg, kui sa oled ühenduses oma sisemaailmaga. Väikelapsed ei ole teeta sageduses võimelised kriitiliselt kaasa analüüsima situatsioone ja sellel ajal laetakse alla kõik programmid (käitumismustrid, uskumused, mõtteviisid) mida teda ümbritsev keskkond peegeldab. Nii negatiivsed kui poitiivsed. Kasvades hakkavad need programmid järgemööda aktiveeruma ja selleks ajaks kui me oleme täiskasvanud ja me veedame enamus oma ajast Beeta rütmis (13-30Hz), on need programmid meil autopiloodi peal. See on tehtud selleks, et me ei peaks nii palju aega ja resurssi pühendama igapäevastele tegevustele (nagu hambapesu, duššiall käik, autosõit jne).

Probleem on aga selles, et kuna me oleme nii kõrges sageduses pidevalt, siis meie pea on täis mõtteid ja tunneme palju ärevust, stressi ja hirmu. Me anname hinnanguid ja kritiseerime. Autopiloodil olles on aktiveerunud programmid (mis tavaliselt ei ole sinu enda valitud) mis me oleme kopeerinud oma kasvukeskkonnast, aga mis tihti ei toeta meie eesmärke või soove.

Näide: Piret kasvas üles peres, kus mõlemad vanemad pidid käima tööl, et ots otsaga kokku tulla.  Kuu lõpus loeti köögilaual viimaseid kroone kokku. Piretil oli tulemas kooli ekskursioon, kuid nähes seda kuidas ta vanematel oli niigi raske toit lauale panna, otsustas ta mitte küsida ekskursiooni raha, et oma vanemaid veelgi raskemast olukorrast säästa.  
Täna on Piret 38 aastane. Tal on oma pere ja kuigi ta elustandardid on tema vanematega võrreldes paremad, elab ka Piret palgapäevast palgapäevani. Nädal enne uut palgapäeva on Piretil stress ja mure, kuidas ta hakkama saab. Peas vasardab tal hirm, et äkki läheb kohe kohe ta pesumasin katki… teine juba päris vana ja vahepeal jukerdab- mis siis küll saab?! Perel oleks vaja riideid pesta ja lisaraha pole kuskilt võtta. Äkki pigistaks veel selle järelmaksu alla, aga samas telekas ja telefonid ja lastetoa mööbel juba on järelmaksuga. Kulud (ja intressid) kasvavad lihtsalt üle pea ja ahastus on peal. 

Piretil on täpselt see sama ahastus, stress ja mure peal, mis oli tema vanematel iga kuu lõpus. Kuigi tema soov oleks omada säästupuhvrit ja ideaalis ka investeerimisportfelli, siis tunneb ta, et kogu maailm on tema vastu ja halvad asjad lihtsalt juhtuvad koguaeg temaga.
Pireti jaoks muutuse tegemine on meeletult raske, sest et kogu oma elu on ta elanud puudusteadvuses, hirmus ja tundes, et ta ei saa endale vajalikke ja meelejärgi sobilikke asju soetada. Nii nagu ta ei saanud minna ekskursioonile väiksena, ei saa ta ka endale uut pesumasinat osta, siis kui ta seda tahab.

Kuidas saaks coaching siin aidata?

Coachingu eesmärk on suunata klienti temale sobiliku ja väge andva uskumuse/mõttemustri juurde.

Uskumuste ja programmide ümber programmeerimisel vaatame esmalt seda esimest uskumust, mis kliendi sisse juurdunud on. Coachi eesmärk on saada teada, kuidas kliendi mõttemuster töötab. Puurides ja uurides leiame lõpuks, et Pireti uskumus rahast on järgmine: “Pingutades, saan ma oma teenitud rahaga hakkama, kuid nii kui peaks raha üle jääma, juhtub midagi, mille eest ma pean kõik oma säästud ja rohkemgi veel maksma.”
Selle uskumusega tõmbab Piret endale ligi häda ja viletsust. Ta ei luba isegi oma mõtteis elada külluses ja usalduses, et elu kannab teda ja ta saab häid asju endale lubada. Ta kannab edasi oma vanemate mustrit.

Coachingu järgmine samm ongi uue uskumuse leidmine. Selle leiab klient ise ja vajadusel aitab coach seda paremini sõnastada. Järmisena tehakse programmi muutev meditatsioon, mille käigus eemaldatakse vana uskumus kliendi kehast ja asendatakse parema, toetavama uskumusega. Kliendile antakse aega tunnetada füüsiliselt uue uskumuse integreerimist oma kehas ja sellega ongi üks uskumus ümber programmeeritud. Pireti näite korral võiks uus uskumus olla midagi niisugust: “Mul on alati külluses raha oma vajaduste katteks ja ma saan endale lubada asju, mis mind õnnelikuks teevad ilma raskusteta.”

Selle uksmusega ei muutu Piret üleöö miljonärkis, kuid kuna ta ei tõmba ligi endale enam vaesust ja õnnetust hakkab Piretil rohkem raha üle jääma igakuistest kuludest, sest et ta planeerib oma eelarveid. Tal tekib motivatsioon oma järelmaksud enne tähtaega tagasi tasuda ja tekitada endale korralik säästupuhver. Pireti mõtteis ketrab nüüd uus uskumus ja ta päriselt tunneb, et uut moodi elu on võimalik. Tema mõttemuster toetab tema pingutusi. 

Harjutus:
Kirjuta kõik uskumused, mis sul raha seonduvad paberile.
Nüüd mõtle neist positiivsem/toetavam versioon. Kirjuta need uuele paberile.
Pane mängima meditatiivne muusika ja mõtle vaid sellele uuele uskumusele. Tunneta, kuidas sellises elus olla oleks kui kõik olekski nii.
Korda seda iga nädal.

Millised mõttemustrid said sina oma perelt kaasa? Kas sa tunned, et kannad samu mustreid ise edasi või seilad juba uutes tuultes?

(Visited 42 times, 1 visits today)

Leave A Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga